Äri- ja tööstuskliendid (C&I) investeerivad üha agaramalt päikeseparkidesse ja akulahendustesse, et optimeerida energiakulusid ja tagada varustuskindlust. Samas peidab turg endas mitmeid kitsaskohti, alates “üliheadest” akude hindadest kuni nende olematu dokumentatsioonini. 

MarkeDroidi C&I projektijuht Sander Õispuu jagab kogemust, kuidas sünnivad toimivad energialahendused, miks odav aku võib osutuda vanarauaks ning miks peaks müügiinimeste asemel rääkima akudest hoopis müügiinsenerid.

Standardne seadistus tagab kiiruse, erilahendused on käsitöö

Sander Õispuu selgitab, et MarkeDroidi C&I (kaubandus- ja tööstussektori) projektid algavad tavapäraselt alates 200 kWh mahust. Need jagunevad laias laastus kolmeks: põllupargid (päikesepark + akupark), lihtsamad ärilahendused (poed, büroohooned) ning keerulisemad tööstuslahendused, kus akude abil optimeeritakse kulusid kõrgete elektrihindade tundidel. Suure tõuke andsid eelmisel sügisel ka PRIA poolt põllumajandussektorile jagatud varustuskindluse toetused.

Projektijuhi sõnul sujub töö kõige kiiremini siis, kui kliendi või partneri paigalduslahendused on standardsed ning professionaalsed. 

“Olemasolevate partneritega on töövoog efektiivne. Neil on palju kogemusi, nad paigaldavad meie seadme ning esitavad MarkeDroidile projekti dokumentatsiooni. Omalt poolt integreerin meie seadme taga olevad varad – arvestid, akud, päikese inverterid, valideerin andmed ning seadistan objekti parameetrid,” kirjeldab Õispuu tavapärast tööprotsessi.

Testimine toimub etappide kaupa: esmalt osalise võimsusega, siis keskmistega ja lõpuks nominaaltalitusel. Samuti tähendab see objekti järjepidevat monitoorimist, mis aitab veenduda seadmete korrapärases töös. See omakorda aitab aga vältida kaitsmete füüsilist rakendumist või võimalikku võrgulepingute rikkumist.

“Kui testid on edukalt läbitud ning MarkeDroidi masinõpe on ära õppinud esmased tarbimismustrid, saanud päikese kohta asukohapõhise prognoosiandmed, liigub asukoht AI-põhise juhtimise alla. Sellele veel omakorda järgneb pidev andmete kogumine ning järjepidev mudelite täiendus,” sõnab Õispuu.

Uued tooted ja rätsepatöö toovad üllatusi

Kui mängu tulevad uued partnerid või tundmatud tooted, teeb Õispuu esmalt põhjaliku küsitluse, et juhtida nii partneri kui ka lõppkliendi riske ning ootuseid. Turul on palju erineva tootjaid ning akusüsteemi võimekus sõltub sellest, kui hästi on omavahel integreeritud aku ja inverter ning kui vastuvõtlik on süsteem teiste osapoolte juhtimise käsklustele.

“Uute saitide puhul tuleb sageli ette otsesuhtlust tootjaga, sest olemasolev dokumentatsioon ei ole täpne. Tarkvaraline ühilduvus tuleb paika saada peamiselt tootja ja partneri, äärmisel juhul kliendi kaudu,” nendib Õispuu.

Keerulised on erilahendused, mis moodustavad MarkeDroidi C&I projektidest umbes 5%. Need nõuavad detailseid arutelusid, side- ja ühejooneskeemide analüüsi ning projektipõhist lähenemist. Suuremate tööstuste puhul on koormustarbimine väga muutlik, mistõttu on süsteemi häälestamine teinekord üsna spetsiifiline. Näiteks olukorras, kus tarbimisvõimsus muutub 100 kW sekundi-kahe jooksul, võib süsteem vajada korduvat silumist juhtimise poolelt, kuna akude reageerimine ei pruugi alati sarnase kiirusega järgi jõuda. 

“Meie plaanija ja juhtimistarkvara töötavad kõige paremini siis, kui põhikomponendid – koormus, päike, aku ja võrguots – on täielikult loetavad. Kui me ei tea täpselt, mida päike teeb, mõjutab see koormust. Kui andmed on puudulikud või osalised, siis arusaadavalt pole ka meie tulemus nii täpne,” selgitab projektijuht.

Keerulisemad objektid nõuavad rätsepatööd. “Kui erilahendus on selge projektiga kus info on õige ja lisaküsimusi ei teki, saab kõik kiiresti valideeritud ja testitud. Aga kui projekti loomise jooksul on palju selgusetust, võib minna kaks nädalat või teinekord isegi terve kuu,” tõdeb ta.

Näitena toob Õispuu objekti, kus ühele saidile oli paigaldatud kaks erinevat akulahendust. 

“Sa ei tea kunagi täpselt, kuidas kaks eri tootja akut koos töötavad ajal, mil neile antakse sama juhtimiskäsk. Võimalik, et reageerivad mõlemad korrektselt, samamoodi on võimalik, et tekib ebakõla,” toob Õispuu välja. 

Teise näitena mainib ta objekti, kus maht on suur ja mängu tuleb alajaamade ning kaitsmete turvalisus. “Me peame arvestama, et kui sul on liitumise taga mitu tarbijat, tootjat ja salvestusseadet, ei tohi peakaitse koormuse tõttu välja lüüa. Keerulised lahendused on aeg-ajalt parajaks väljakutseks, aga kuna investeering on kliendi poolt juba tehtud, teeme ka meie MarkeDroidis kõik, et see end ära tasuks.”

Baltikumi turu valus koht: odavad akud võivad muutuda vanarauaks

Õispuu nendib, et turg on uus ja õppimisfaasis on tegelikult nii paigaldajad kui kliendid. “Müügiinimeste asemel võiksid selles valdkonnas olla hoopis müügiinsenerid. Puudulik kompetents müügi faasis aeglustab meid ja paigaldajaid ning muudab kliendid rahulolematuks. Me pole erilahenduste vastu, aga kui süsteem on standardne, saab kõik kordades kiiremini tööle.”

Suurema mastaabiga projektid on MarkeDroidi meeskonna jaoks käsitöö, kuid Õispuu juhib tähelepanu tõsisele probleemile praegusel Baltikumi turul – akude valikule. Kuna ettevõtted üritavad kulusid vähendada ja tulusid maksimeerida, vaadatakse pingsalt tasuvusaega (ROI).

“Kui finantsjuhil on laual valida, kas osta aku 30 000 või 50 000 euroga, valib ta sageli odavama. Aga küsimus on: kas see seade on töös ka viie aasta pärast või on see selleks ajaks vanaraud,” hoiatab Õispuu.

Projektijuht soovitab akude valikul hinnata nelja põhipunkti:

• Eluiga ja tasuvus pikemas perspektiivis: Kas seade kestab üle garantiiperioodi?

• Tehniline tugi: Kas aku tootjal on probleemide korral kasutajale või paigaldajale reaalne tugi olemas?

• Töökindlus: Praktika näitab, et mida odavam aku, seda kiiremini tekivad probleemid. Ja neid tekib paraku palju. Kuna aku võiks eelduslikult kesta ligikaudu 10 aastat, tuleb arvestada ka erinevate omadustega nagu näiteks kütte- ja jahutussüsteemide ning ilmastikukindlusega.

• Sisemine võimekus ja kaitsemehhanismid: Odavatel akudel on nende sisemine haldus sageli puudulik. Kui aku lülitab end erinevatel põhjustel  pidevalt välja, on lõppklient stressis, sest aku seisab ja tulu asemel tekib kulu.

“Paraku on seis selline, et kui sina ei müü odavat akut, siis keegi teine turul ikka müüb. Tulemuseks on see, et kolme-nelja aasta pärast on meil turul sadu akusid, mis ei tööta, sest keegi ei oska neid korda teha ja tuge pole,” nendib Õispuu.

MarkeDroidi jaoks tähendab see klienditoe ülekoormust. Sektori kiire kasvu tõttu liigub tööjõud palju ning häid ja kogenud paigaldajaid ongi keeruline leida.

“Praktika näitab, et kvaliteetne aku on kordades töökindlam, sel juhul võib aasta jooksul mure olla võib-olla ühe akuga kolmekümnest. Kui räägime odavamatest akudest, siis probleem tekib igal teisel või kolmandal akul juba esimese kuue kuu jooksul ja korduvalt. Ja kõik akud tulevad tegelikult samast tööstusest – vahe on komplekteerimise tasemes, tarkvaras või näiteks sisemiste kaitsmete ülesehituses,” selgitab Õispuu. 

Diagnostika ja energiajuhtimissüsteem toovad selguse

Kuigi põhiliste baasasjadega – nagu aku täis hoidmine – saaksid aku- ja päikeselahendused hakkama tsentraalse energiahaldus süsteemita (EMS), pakub MarkeDroid äriklientidele hoopis uuel tasemel diagnostikat ja monitooringut.

“Meie platvorm pakub partneritele informatiivset ja diagnostilist vaadet. Sõltumata tootjast või seadmest, kuvame andmeid üsna täpselt. See annab partnerile tööriistad probleemi tuumani jõudmiseks. Kuvame aku andmeid, mida partner muidu ei näekski isegi tootja enda platvormil,” räägib Õispuu. 

Tulevikus on MarkeDroidil plaanis monitooringut veelgi arendada, tuues sisse otse seadmetelt saabuvad alarmid ja põhjalikuma analüütika.

“Eesmärk on pakkuda partnerile keskset projektihaldusplatvormi, kus on kõik lahendused ja vastused koos. Näiteks, kui aku temperatuur on liiga madal või ühendus maas, aitab süsteem tuvastada, kas tegu on elektrikatkestuse, väljalöönud kaitsme või sidekatkestusega. Siis oskab kas lõppklient või paigaldaja vastavalt reageerida.”

Vastutuse jagamisest rääkides on Õispuu sõnul MarkeDroidi seisukoht, et juhtimisega seotud küsimused on meie vastata ja lahendada. Kuid kui aku ei reageeri järsku peale kuudepikkust toimetamist,  tasub alustada akust endast – ega akul pole mõni aktiivne rike, kas riistvaraliselt pole midagi läbi põlenud, kas hooldused on seadmetele tehtud. 

“Paraku tulevad kliendid nende küsimustega sageli ka meie juurde, kuigi me ei ole antud lahendusi valinud ega paigaldanud, mistõttu tuleb sel teemal suhelda paigalduspartneriga.

Lõpetuseks paneb Sander Õispuu paigaldajatele südamele:

“Meie sõnum on: hoidke pakutavad paigalduslahendused standardsed ja selgitage klientidele, miks kvaliteet päeva lõpuks säästab rohkem närve ning raha. Paigalduse tellijatele soovitaksin, et partnerit valides vaadake alati, mida nad on varem teinud, milliste tootjate lahendusi kasutatakse ning kui kaua on turul tegutsetud. Risk on selles, et kui partner vahetab tegevusala või lõpetab üldse tegevuse, jääb klient oma murega üksi. Ja lõpetuseks, kui keegi vajab lisainfot või nõustamist, tasub alati meie poole pöörduda – saame nõustada, mida targa juhtimise vaates eelistada ja millised võimalused erinevate valikutega on.”