Räpina Paberivabri AS investeeringud päikeseenergiasse algasid 2022. aastal, kui elektriturg tugevalt muutus ja elektrihinnad olid väga kõrged. Ettevõtte tegevjuhi Kaur Palmi sõnul on taastuvenergia temaatika oluline, kuid väga tähtis on ka konkurentsivõime küsimus – Euroopa pakkenurkade tootmise turul käib karm hinnavõitlus.
Palmi sõnul olid nad enne energiakriisi päikeseenergia suhtes pigem skeptilised. „Paljud ettevõtted olid enne energiakriisi päikese suhtes ettevaatlikud, nii ka meie. Aga kui elektri hind läks kordades kallimaks, paigaldasime nii palju paneele, kui sel hetkel võimalik oli,“ meenutab Palm.
Esimene, 300 kW võimsusega päikesepark jõudis ettevõtte katusele 2022.–2023. aastal. Tänaseks on valminud ka teine, 200 kW etapp ning kolmas, 160 kW etapp peaks katusel valmis saama 2026. aasta sügisel. Vabriku tarbimine on tippaegadel 750 kW ja tootmine käib 24/7.
„Saame 300 kW võimsusega päikesepargi pealt suvel kätte umbes 200 kW. Novembris, detsembris, jaanuaris ja osa veebruarist ning märtsist on päikese mõttes suhteliselt kehvad. Aga sõltuvalt ilmast hakkab siis juba päikest ka tegelikult tulema,“ selgitab tegevjuht.
Enne aku, siis paneel
Kui vabrik täna käidud teed uuesti alustaks, oleks Palmi investeeringute järjekord teistsugune ehk tema soovitus on - alusta akust.
„Kui täna räägime akude ja päikesepaneelide tasuvussuhtest, siis mina soovitaks enne paigaldada akud. Ainult päikest ilma akuta paigaldada ei ole enam üldse mõtet – kui päike paistab, on elekter üldjuhul ju odav,“ ütleb Palm.
Just seepärast ostis ettevõte eelmise aasta sügisel akud ning laiendas akuparki veel selle aasta mais. „Nüüd on meil võimalus laadida võrgust akudesse elektrit odaval ajal ja kasutada siis, kui hind on kõrge,“ kirjeldab Palm.
Neli kuud kogemust viimase akupargiga ei anna veel alust tervest aastast rääkida, kuid esimesed tulemused on tegevjuhi sõnul selged. Akupargi tasuvusaeg on ettevõtte arvutuste kohaselt 4,5 aastat.
„Tänase seisuga saame, sõltuvalt kuust, veerandi kuni kolmandiku meile vajalikust elektrihinnast maha,“ ütleb Palm.
Kuigi päikesepargi ja akude olemasolu korral oleks tehasel aeg-ajalt ka elektrit, mida võrku müüa ja nii lisa teenida, paberivabrik seda sisuliselt võrgupiirangute tõttu teha ei saa.
„Me saame osta 1200 kWh, aga välja müüa väga vähe. Ehk meie ´toru välja` on peenikene. See tähendab, et sagedusturul me sisuliselt osaleda ei saa, kuigi sooviksime,“ selgitab Palm.
Konkurents paneb investeerima
Kuna paneelid, akud, omatarbimine ja elektri võrgust ostmine vajas mahu kasvades automatiseerimist, alustas paberivabrik MarkeDroidi elektrienergia targa juhtimise tarkvara kasutamist.
„Tuleviku osas olen optimistlik, me majandame ettevõtte eelarvet täna ikkagi Exceliga: kui mõni uus lahendus toob säästu, siis kasutame. Meie ettevõttes on otsustusahel lühikene ja saame muudatusi kiiresti teha.”
Räpina Paberivabriku toodangust jääb Eestisse laias laastus 15–18 protsenti, ülejäänu läheb ekspordiks – suurem osa Euroopasse, veidi ka USA-sse.
„Kuid Eesti turg on väike. Meie kliendid on Skandinaavia ja Euroopa pakkenurkade tootjad. Samas on meil Euroopas palju konkurente ja hinnasurve on väga suur. Just selleks me investeeringuid teemegi – et saaksime hinnas konkurentsivõimelised olla,“ selgitab tegevjuht.
Lisaks kodukasutajatele ka suured ettevõtted
MarkeDroidi asutaja ja tegevjuhi Toomas Kärneri sõnul oli Räpina Paberivabrik väga põnev ja kiirelt reageeriv ettevõte.
“Meie energiajuhtimise platvormi hakkas Räpina Paberivabrik kasutama siis, kui neil esimene etapp akusid oli paigaldatud. Ettevõte oli põnev klient, sest neil on väga suur omatarve ehk pea kogu toodetud või salvestatud elekter kulub tehases tootmiseks,” lisas Kärner.
Kärneri hinnangul tegi projekti MarkeDroidi jaoks huvitavaks seegi, et teises etapis paigaldatud akud olid võrreldes esimese etapi omadega teiselt tootjalt.
“Enne paberivabrikut ei olnud me kahe eri tootja akusid juhtinud ja kuigi tarkvara mõttes oli palju ka rätsepatööd, õnnestus meil suur osa akude juhtimisloogikast kirjutada meie tarkvara põhikoodi. Kui paralleeli tuua, siis kahe eri tootja akude juhtimine on nagu kahe eri automargi kokku panemine. See võib teinekord tähendada, et ühe või teise tootjapõhised võimalused ei ole kasutatavad. Kuid see, et me väljakutsega hakkama saime, näitab, et MarkeDroid suudab tehniliselt juhtida väga eriilmelisi paigaldusi,” lisas ta.
Koostöö MarkeDroidi ja Räpina paberivabriku vahel oli sujuv ning Kärneri sõnul tegutseti heas tempos. “Räpina paberivabrik kasutab tootmiseks siiski päris suuri võimsusi. Seega, mida varem kõik vajalik töösse sai, seda suurem oli ka vabriku rahaline võit. Täna võin julgelt öelda, et MarkeDroid on kasvanud kodutarbijatele teenuse pakkumise kõrval tugevaks targa energiajuhtimise pakkujaks ka tööstus- ja äriklientidele.”
Foto: Räpina paberivabrik